Kui sisearhitekt Reniita Romann üle selle räämas korteri läve astus, hakkas tal kohe jooksma silme ees pilt, kuidas anda eluruumidele maja ajalugu väärtustades värske hingus. Asub ju kõnealune korter legendaarse kohvik Viljandiga samas punastest tellistest majas.
Kui sellesse korterisse esmakordselt läksin, siis ikka ehmatasin. Kahjuks polnud seda pinda väärikalt koheldud. Ma lasin hoonel ja ruumil endaga kõneleda. Korterisse astunud, hakkas mul kohe silme ees jooksma pilt, milline peaks see välja nägema: liistud, karniisid, rosetid, kalasabaparkett, marmor, kuldsed detailid, täispuidust uksed-aknad. Väga palju arvestasin siinjuures hoone kui tervikuga.
Korteris polnud sellest loetelust paraku midagi, mis oli kurb ja lausa patt. Uurisin ajalugu ja selgus, et originaalis polnud selle korteri korrusel kirjeldatud arhitektuurile omaseid detaile, kuna seal asusid tööruumid, tegutses käsitöökoda.
Viljandi korteris ei olnud kahjuks ka originaaldetaile säilitada. Õigupoolest polnudki neid alles, peale ühe akna, mida ei olnud võimalik taastada. Selle põhjal lasime aga siiski teha uued, täpselt sel moel, nagu muinsuskaitse ette nägi. Sama on lugu korteri välisuksega, kuldsete detailidega. Korteris säilitasime ja taastasime punased müüritud seinad, mis kaunistavad kolme ruumi. Neid tuli kohati parandada.
Vana viimistlust eemaldades ma väga lootsin, et ehk leidub kihtide all positiivseid üllatusi, kuid kahjuks ei tulnud midagi mitte kuskilt välja. Ahjud olid täiesti läbi. Ka planeering ei olnud mõistlik.
Ahjusid korterisse alles ei jäänud. Paigaldatud sai hoopis õhk-vesi-soojuspump, mis kütab kõiki korteri tubade põrandaid. Korter on hästi soe, samas ei vaja radiaatoreid. Säilitatud on võimalus paigaldada kamin elutuppa kivimüüri ette.
Kuna korteri välisseinad olid ainsana kandvad seinad, siis siseseinu sai õnneks eemaldada. Seega me muutsime kogu korteri planeeringut täielikult. Siia sai kaks magamistuba, avar köögiga elutuba, kaks garderoobi ning akna ja saunaga vannituba. Sisustasime elamise mahuka eritellimusmööbliga. Liigutatavat mööblit on nii vähe, kui võimalik.
Korterisse astujale avaneb pikk kitsas koridor, kus on mööblit napilt, aga kus on pink, millele asju toetada või millel jalanõusid jalga pannes istuda. Kohe koridorist pääseb esimesse garderoobi, kuhu saab ära panna üleriided ja jalanõud. Planeeritud on mitmeid mahukaid sahtleid, mõeldud on erineva pikkusega riietele. Seal on riiulid jalanõudele ja muudele esemetele, mille koht võiks olla garderoobis. Näiteks on riiulite all eraldi toru pika säärega saabastele. Mööbli vastas on maast laeni liuguksed, mille taha on peidetud kogu korteriga seotud torustik ja juhtmestik. Neile on hea ja mugav ligipääs. Garderoobi on planeeritud voolukoht robottolmuimejale.
Vannitoa akna juures on vann, kus on hea mõnuleda ja vaadet nautida, klaasseinaga dušinurk ja saun. Olulisel kohal on ruumikas valamukapp ja suur tööpind. Valamukapi vastu ukse taha on projekteeritud mahukas kõrge kapp, kus on pesumasin ja kuivati ning sahtlid ja riiulid, kuhu saab ära paigutada musta pesu, puhta voodipesu, rätikud ja koristusvahendid. Kapil on ka kitsas kõrge vahe pesuresti, triikimislaua vms jaoks. Kõik saab peitu ära panna.
Köögimööbel on samuti planeeritud ruumi säästvalt, aga võimalikult praktiliselt. Kogu tehnika on integreeritud. Allosas on ruumikad vaikselt sulguvad sahtlid, üleval tõukuritega vaikselt sulguvad kapiuksed.
Elutoas piisab lahtikäivast diivanvoodist, kohvilauast ja kummutist. Ei olnud soovi ruumi üle möbleerida. Selles ruumis ei ole põhirõhk teleril, mööbel ei ole taotluslikult suunatud selle poole. Juhul kui on soov telerit vaadata, on planeeritud kummuti kohale mitmeid pistikupesasid. Hea on teler kinnitada seinale paindliku liikuvusega, pööratava ja kallutatava kinnitusega. See võimaldab hoida kapipealse tühjana ja liigutada telerit selles suunas, kuhu vaja. Ajal, mil telerit ei kasutata, saab selle lükata lihtsalt seina vastu tagasi. Eriti tore on mudel, mis puhkeolekus paistab kui maal seinal.
Teine garderoob on Eestis üsna tavatu lahendus, küll aga kohtab seda sageli mujal riikides, nt üle ookeani. Garderoob on läbikäidav, kasutada ühiselt mõlema magamistoa omanikele. Kindlasti mängis rolli korteri piiratud ruutmeetrite arv ja kuna oli soov vältida igasuguseid riidekappe, tundus parim lahendus selline variant. Olulisem on, et kumbki magamistuba ei oleks läbikäidav. Astud magamistoast otse garderoobi, paned end riidesse ja asud oma päevatoimetuste juurde. Garderoobis on riiulid jalanõudele, torud erineva pikkusega riietele ning palju-palju sahtleid. Ärgem unustagem garderoobidesse lisada ka peegleid!
Magamistoad on väiksed, sest olgem ausad: nendes ruumides me ju vaid magame. Prioriteet on eelkõige avaral elutoal, kus toimub põhiline elu. Mitmetest panipaikadest ja sellisest vannitoast loobuda oleks olnud patt.
Et korter oleks ühtaegu kodune, ilus ja funktsionaalne. Tihti tundub inimestele, et valida saab ainult üht või teist. Tuleb aga luua planeering, mis oleks ühest küljest loogiline, mugav ja praktiline, kuid samas ka moodne ja kvaliteetne ning et kujundus harmoneeruks hoone arhitektuuriga – hoonet ja ruumi tuleb kohelda väärikalt. Meil on iga pisidetail läbi mõeldud.
Mulle kujundajana on hästi tähtis kombineeritud valgustuslahendus: et ühes ruumis oleks nii lae-, põranda-, seina- kui ka lauavalgusteid. Valgustid ei peaks minu meelest olemas ühes ja samas stiilis, küll aga peaksid need omavahel sobima. Erineva funktsiooniga valgustid annavad ruumis erinevat valgustugevust, mida kasutada vastavalt vajadusele ja meeleolule. Lähenen valgustitele tihti mänguliselt ja üsna julgelt. Saadaval on väga palju huvitava disainiga valgusteid, nii et oli üsna keeruline teha lõplik valik.
Korteris on seetõttu ka elektrisüsteem lahendatud veksellülititega. Ruumis saab erinevatest lülititest tööle lülitada erinevaid valgusteid, mis jäävad liikumisteele. Jääb ära üleliigne edasi tagasi liikumine. Mitte et liikumine halb oleks, aga usun, et piisavat koormust annab ainuüksi kolmandale korrusele kõndimine.
Tähelepanu on pööratud ka pistikupesade asukohtadele ja hulgale. Pistikupesasid on alati vähe ja pikendusjuhtmeid nüüd küll kuidagi ei taha. Valitud said silmatorkavad, igasse stiili sobivad musta värvi seadmed.
Isegi korteri pikas koridoris saab valida tugeva üldvalguse, mida annab siinvalgusti, või muuta ruumi hubaseks efektse seinavalgustiga. Vannitoas paikneb vanni kohal õdus rippvalgusti, valamukapi seinas asub reguleeritav seinavalgusti, laes üldvalgusti. Leiliruumis on istmete all servas maha suunatavad punktvalgustid ja laes „tähistaevas”, kus igal niidil valgus liigub.
Köögis on valgustus söögilaua kohal, siinvalgusti köögi ja söögilaua vahel ning viipega toimiv tööpinnavalgustus. Lüliti on peidetud ahjupoolsesse küljeseina – see võimaldab köögis toimetada mugavalt, lülitada lampe tööle ilma lülitit toiduste näppudega määrimata.
Elutoas on kohvilaua kohal rippvalgusti, diivani kõrval minimalistlik põrandalamp. Koridorist läbi elutoa magamistubadesse liikudes jäävad käiguteele kivimüüride vahele pandud hubase valgusega seinavalgustid. Magamistubades on rippvalgustid ning seina- ja laualambid. Garderoobides tuleb laest korralik üldvalgus.
Hästi tore on, kuidas iga valgusti tekitab huvitavaid varje ja mustreid. Igaühega neist tundub ruum kohe erinev, seinavärv tundub täiesti teistmoodi.
Jäin rahule kogu planeeringuga, funktsionaalse eritellimusmööbliga ning otse loomulikult sellega, et nüüd on siin olemas rosetid, laekarniisid, seinaliistude jaotused ja põrandaliistud. On mõnusad mahedad toonid: esimesed ruumid hallikassinised, põhilised eluruumid beežikashallid ja magamistubades murtudroheline ala. Naturaalsest tammest kalasabaparkett. Marmor, mida on mõnes ruumis rohkem, teises aga näiteks vaid söögilaua pinnal. Magamistoas esineb marmor riiulina ja voodi kõrval öökappidena.
Kogu korter on kui ühtne tervik, aga samas on igal toal oma nägu ja iseloom. Usun, et selle kodu omanik tunneb selles end hästi, koduselt ja miks mitte ka uhkelt. See ju oligi minu põhieesmärk.
Viljandi kinnisvara väärtus ja nõudlus on märgatavalt kasvanud, hinnad küündivad suurlinna tasemele. Igal linnaosal on oma hinnatase ja omad võlud. Eriti hinnas on jätkuvalt vanalinn ja Viljandi järve äärne piirkond. Lisaks Uueveski, Peetrimõisa, uue tulijana tooksin Paala järve ümbruse.
Arhitektuur on imeilus. Eks esinevad ka mõned tõrvatilgad, aga eks see ole elu osa. Väga hinnatakse vanu hooneid, mida järjest korda tehakse. Muude Viljandi võludena tooksin esile nt Park Hotell Viljandi ja Schloss Fellini, mis on juba täitsa kuulsad. Kerkib ka muidugi uusi.
Viljandi annab tunde, nagu oleksid sa üheaegselt nii suures linnas kui ka väikeses aedlinnas. Pakkuda on linnal palju, samas on kõik käe-jala ulatuses. Siin on aasta läbi tegevust igas vanuses elanikule ja külalisele. Saad paljude spordialadega tegeleda, tingimused on selleks loodud erinevates linnaosades, eriti hinnas on võrkpall ja käsipall.
On ka mitmeid võimalusi kultuurist osa saada: teater, kino, erinevaid galeriisid, muuseum, kogu aeg toimub üritusi, festivale. On mitmeid restorane, kohvikuid, baare ja klubi. Lastele on mängutoad ja mänguväljakud. Mitmekesised õppimisvõimalused: mitu põhikooli, lasteaedu, gümnaasium, huviharidus on eeskujulikult kaetud beebidest kuni seeniorideni. Kesklinna on kerkimas uus, uhke haigla.
Aga eriline on ikka meie loodus. Viljandi ei paikne tasasel maal: siin on palju kõrgeid künkaid ja romantilisi orgusid. On kaks suurt järve ja lõputult rohelust.
Minu meelest on Viljandi kui eraldi maailm, sest siin on alati teine kliima (otseses mõttes) ja ajavöönd. Aeg liigub siin teisiti. Isegi kui sul on jube kiire, siis see ei kurna sind, see ei tundu üldse selline kiirus nagu näiteks Tallinnas.
Just nii ideaalne elupaik Viljandi ongi. Mina kolisin siia 2014. aastal ning oma ettevõtte lõin 2016. aastal, et saaksin oma armastatud erialaga tegeleda siinsamas, ilma Viljandist lahkumata.
Artikli autorid sisearhitekt Reniita Romann ja Malle Pajula. Artikkel ilmus ajakirjas Kodukiri.
Korteri kõikidest tubadest pildid leiate SIIT.
Soovite tutvuda korteriga? Võtke ühendust maakler Tiina Kütiga:
