Paljudele kinnisvaravahendajatele on olnud üllatuseks, et möödunud aasta novembris jõustunud uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus paneb kohustuse ka kinnisvaratehingute osapooltele tõendada tehingutes liikuva raha päritolu.
Seadust kohaldatakse ka notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi eest ja nimel.
Olgem ausad, enamik inimesi, kelle jaoks on oma kodu ostmine ainus suurim tehing elus, ei teagi täpselt, mida rahapesu tähendab, kuid see ei välista kinnisvaratehingusse astumisel ebameeldivatele küsimustele vastamist raha päritolu kohta.
Olgu siis selguse mõttes siin ära nimetatud, et rahapesu on protsess, millega kurjategijad püüavad varjata oma ebaseadusliku tegevuse tagajärjel saadud tulude päritolu. Lisaks rahastatakse samu kanaleid pidi terrorismi nagu ka seaduse nimi ütleb. Tasuks sügavalt järele mõelda, kas kiire kasu saaamine kaalub üles inimeste elud, sest nende hulgas võib vabalt olla igaühe lähedaste oma.
Üheks võimaluseks ebaseadusliku tulu legaliseerida on kahtlemata ka kinnisvara soetamine ja nii on Eesti seadusandja pannud kohustuse uurida tehingutesse jõudva raha päritolu ka kinnisvaravahendajatele.
Seaduse järgi tuleb rahapesu andmebürood teavitada kõigist tehingutest, millega seotud sularahasumma ületab 32 000 eurot ja mille päritolu tundub kahtlane. Seega, kui klient soovib osta näiteks 50 000 euroga korteri ja teha makse sularahas, tuleb kinnisvaravahendajal ja notaril tegeleda seaduse järgi sellega, et tuvastada, kust raha pärineb.
Samas, seaduse ositatud summades ei maksa kinni olla. Kui ikka muidu päevast päeva kuskil poe taga aega viitev asotsiaal ilmub näiteks välja 25 000 euro sularaahaga ning avaldab soovi osta maaalaune parkimiskoht, siis kahtlemata tekib ju küsimus, et kust see raha pärit on.
Tänapäeval on Eestis tehingud suurte sularahasummadega pea olematud ja seaduskuulekad kodanikud saavad üsna lihtsasti oma pangakontole kogunenud sissetulekute päritolu tõendada, kuid kolmandatest riikidest pärit kliendid võivad osutuda probleemseteks ja vahendajal oleks tark end kaitsta, lastes raha päritolu selgitada.
Ettevõtjatele, teiste hulgas siis ka kinnisvaravaldkonnas tegutsejaile, tõi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kaasa kohustuse alates 1. septembrist 2018 avaldada äriregistri juures andmed oma ettevõtte tegelike kasusaajate kohta. Muudatuse eesmärk on muuta ettevõtete omanikustruktuur läbipaistvamaks ja vähendada sellega võimalusi kasutada ettevõtteid rahapesu eesmärgil.
Jah, see toob kaasa ebameeldivana tunduva kohustuse ning ebamugavustunde, sest kellele ikka meeldib, kui tema rahakoti sisu palutakse piltlikult öeldes lauale tühjaks kallata, kuid seadus on täitmiseks ning usun, et piisava selgitustööga saab ka ebameeldivatest asjadest üle.
Juhul kui soovite küsida lisainfot või enda kinnisvara müügi kohta, võtke ühendust artikli autor Andrus Viksiga:
Artikkel avaldati Delfi Ärilehes