Milliseid korruseid korterite ostjad eelistavad – kui vaadata Eestis erinevate linnade lõikes, selgub, et kui pealinnas esimest korrust ei eelistata, siis näiteks Viljandis on just esimene korrus eelistatud.
Lahe Kinnisvara maakleri Sirli Nurme arvates on Tallinnas kõige populaarsemad kõige kõrgemad korrused, kus vaade on väärtuslik ning enamjaolt on majades ka liftid olemas.
Lifti olemasolu on majade juures väga oluline. “Ilma liftita majas on võimalik edukalt ostja leida kuni neljandale korrusele, sealt edasi on ostjade valik juba tunduvalt väiksem,” selgitab Nurm.
Nurme sõnul tasub korrust valides jälgida, millist tüüpi korrusmajaga on tegemist. Kas kogu trepikoja rahvas käib esimeste korruste uste tagant läbi või on korterid eraldatud trepikojast. “Vaikust armastava inimese jaoks on see oluline valikukriteerium, millega uute kortermajad puhul on juba arvestatud,” märgib ta.
Teine oluline aspekt on korteri paiknevus ilmakaarte suhtes. Esimese korruse korter võiks olla võimalikult valgusküllane ja pigem lõunapäikesele avatud. Viimaste korruste puhul pimedust ei pea kartma, küll aga võivad need kuumal suvel üpris palavaks minna ja valida tuleks pigem hommiku- või õhtupäikese poolne kodu.
Viljandi tegutseva maakleri Ülle Mainsoo sõnul otsitakse folgipealinnas Viljandis peamiselt esimese ja teise korruse kortereid. Kolmas korrus sobib ka veel, kuid viienda korruse osas on Viljandis nõudlus juba väiksem ning seda peab kompenseerima madalam hind.
Liftiga majades, mida Viljandis leidub vähe, ei ole korrused nii olulised, kuid siiski on ka seal eelistatud alumised korrused. “Kui müüsin üht kaheksanda korruse korterit, siis ostja tuli jala üles, sest tahtis teada, mis tunne on, kui lift on rikkis,” meenutab Mainsoo.
Korruse valimisel toovad Mainsoo sõnul noored pered sageli näite, et kuidas minna 5. korrusele ühes käes beebi ja teises toidukott. Ka vankri peab kuidagi kohale toimetama. “Samas on 5. korrusel palju vaiksem kui madalamatel korrustel,” märgib ta, et igal korrusel on omad plussid ja miinused.
Ka Tartus on liftita majades kõige enam hinnas teine ja kolmas korrus. “Nendele korrustele otsivad kortereid nii noored pered kui vanemad ostjad,” märgib Lahe Kinnisvara Tartu maakler Merily Meedla. Nii nagu Viljandis on ka viienda korruse korteritel liftita majas olulisem väiksem nõudlus.
Esimese korruse vastu räägib korterisse kostuv müra. Samuti on korteriakendest ja -uksest mööda kõndimist palju ja inimesed ei tunne privaatsust ja turvalisust.
Liftiga majas ja uusarenduste puhul, kus on vähemalt neli korrust ja majas on lift, on Meedla sõnul populaarsemad viimased korrused, seda just privaatsuse ja akendest avaneva vaate tõttu. Täpselt nii nagu Tallinnaski. Uusarendustes ehitatakse tihti esimese korruse atraktiivsemaks muutmiseks korterile privaatne terrass või õueala.
„Pärnus on esimese kuni kolmanda korruse korterid kõige nõutavam kaup. Samas noorem ostjaskond on siiski valmis soetama omale kodu ka kõrgemale korrusele, ka ilma liftita majja,“ ütleb Lahe Kinnisvara Pärnu maakler Eerik Rummi.
Nooremad ostjad vaatavad aga kindlasti, kas kõrgemal korrusel on rõdu ja millised on vaated ning ilmakaared. Kui rõdu olemas ning ilmakaared sobivad ostja eelistustega, on see kindlasti oluline müügiargument.
Kui on kõrgema sokliga esimene korrus, siis on see ka igati eelistatud. Madalama sokliosaga peljatakse privaatsuse puudumist. Samas on madalam sokkel eelistatud inimeste poolt, kes ei soovi enam treppidest kõndida.
Artikkel avaldati Geeniuse portaalis.