Plaanid kinnisvara osta? Vaata, kuidas lugeda kinnistusraamatu andmeid

Enne kinnisvara ostuotsuse langetamist tuleb Lahe Kinnisvara maakleri Gözell Haugi sõnade kohaselt teha põhjalikku eeltööd, et hiljem notaris ostu-müügi lepingut sõlmides ei tuleks ebameeldivaid üllatusi.

Iga inimene, kes soovib endale soetada uut elamispinda, tahab kõigepealt tulevasest kodust võimalikult palju teada saada – millises piirkonnas, millised naabrid, palju ruutmeetreid, üldpind, kaasomand või ühisomand, kitsendused jms.

Miks siis on üldse vaja kogu info endale eelnevalt selgeks teha ja kas sellest ei piisa, mis on kirjeldatud korteri müügikuulutuses?

Ostjas tekitab tihtipeale küsimusi just müüdava korteri suurus – üldpind, mis võib erineda tegelikkusest, sest see oleneb sellest, mida on selle sisse arvestatud. Näiteks võib korteri üldpinna sisse olla arvestatud rõdu või panipaik. Sel juhul tasub maaklerilt küsida juurde korteriplaani või otsida ise infot kinnistus- ja ehitisregistrist.

Vahel teeb omanik ka korteri planeeringusse muudatusi – ehitab näiteks suurest kahetoalisest kolmetoalise korteri. Sel puhul tuleb lasta korter uuesti üle mõõta ja teavitada üldpinna muutusest ametkondi. Tähelepanelik tasub olla ka viilkatuse alust korterit ostes, sest selliste korterite puhul mõõdetakse üldpinda sellest osast, kus katusealuse kõrgus on 160 sentimeetrit ja enam.

Korteri müüja peaks kindlasti teadma ja esitama oma kinnisvara kohta täpsed andmed. Miks on tegeliku üldpinna esitamine oluline? Sest kui seda mitte teha, järgnevad kindlasti ebamugavused nii ostjal kui ka müüjal. Üllatusi võib ette tulla ka viimasel hetkel notaris, kus ostja saab teada korteri tegeliku üldpinna, samuti võivad valed andmed eksperthinnangus vähendada kinnisvara väärtust.

Kinnistusraamatu tõlgendamine

E-kinnistusraamat sisaldab andmeid kõigi Eesti kinnistute kohta ja sealt saab igaüks ise kiiresti ja lihtsalt kontrollida üldandmeid, pindala, omanike, piiranguid, kinnistuid koormavate hüpoteekide andmeid jne.  Täpsemalt on see jaotatud nelja jakku:

Esimene jagu sisaldab andmeid kinnistu koosseisu kohta:

• kinnistu katastritunnus;
• kinnistu sihtotstarve;
• kinnistu asukoht;
• kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused;
• kinnistu pindala (suurus);
• kinnistu ühendamine ja jagamine;
• kinnistu osa liitmine teise kinnistuga või kinnistu osa eraldamine.

Teine jagu sisaldab iga kinnistu kohta järgmist teavet:

• omanik;
• kui tegemist on ühise omandiga, siis andmed selle kohta, kas kinnistu on ühisomandis või kaasomandis ning omanike andmed;
• kaasomanike korral ka nende mõtteliste osade suurus.

Kolmas jagu sisaldab iga kinnistu kohta järgmist teavet:

• kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (välja arvatud hüpoteek);
• kinnisomandi kitsendused;
• märked selliste kitsenduste kohta;
• omaniku käsutusõiguse kitsendused;
• muud märked omandi kohta, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel, ning eelnimetatud kannete muudatused ja kustutamine.

Neljas jagu sisaldab iga kinnistu kohta järgmist teavet:

• hüpoteegipidaja;
• hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa);
• märked hüpoteegi kohta;
• kannete muudatused;
• kannete kustutamine.

Eestis on andmete leidmine avalikest registriteks õnneks lihtne ja igaühele kättesaadavaks tehtud, kuid rõhutama peab seda, et andmete õigsuse eest registrites vastutab omanik.

Artikli koostaja on Lahe Kinnisvara konsultant-maakler Gözell Haug. Kui soovid enne kinnisvara ostmist temaga nõu pidada, võtke ühendust:

Artikkel ilmus Delfis ja city24.ee-s